Palju aega on jälle mööda läinud, tahtsin päris mitu korda uut posti teha, aga siis kuidagi aeg lihtsalt tiksus üle. Ei saaks öelda et palju tegemist on või tuua vabanduseks kiiret elutempot. Pigem möödub mu elu mõne sõbra pool toanurgas keras olles ja lootes et nüüd näkkab mõne tööga või unistades korralikust mehest, kes vastab meeletult pikale nimekirjale ideaalsetest omadustest (tegelikult koosneb see nimekiri vaid paarist punktist). Aga ei kumbagi.... Ei saaks öelda, et mul oleks õigus oma armuelu üle kurta, saaks hullemini minna. Kõik oleks nagu olemas, kuid igal mündil on kaks külge ja selle mündi teine külg on nii kole, must, räpane ja ogadega... Miks see lootus stabiilsusest taaskord liiva jooksis?

Vahepeal tiksus mulle taas aasta juurde, sünnipäev oli mega, aitäh tibukesed ja kiisupojakesed, et seda päeva minuga tähistasite, see oli mulle nagu uue aasta saabumine ja südames korra tekkis isegi aastavahetuse tunne. Tahaks tihedamini selliseid hetki teiega väljas, võib-olla küll väiksema seltskonnaga, et ei tekiks seda kaheks jagunemist aga siiski. Tee olete minu epicud ja teatavasti on epicud soulbounditud.

Kandideerisin ka laagrikasvataja koolitusele, toimub märtsi lõpus ja saan ka omal nahal Tallinna Ülikooli järele proovida. Kui kõik hästi läheb on mul suveks niru töö enamvähem olemas ja tehniliselt peaks see töökogemusena kirja minema, kui sügisel mõnda kooli õpetajaks tahan. Vaesed lapsed, nad ei aimagi mis õuduse nad omale kaela saavad. Huvitav kas laagri kasvatajate seas ilusaid mehi ka on? ^^

Arvuti kohapeal pole ka endiselt uudiseid, baka tegemine võõral läpakal tundub nagu reetmine, sellel on vastik maik küljes, aga ega mul varsti muud võimalust pole, homme linna minnes võtan materjalid kaasa, vast nädala algul vaatan ja kirjutan asju ümber. Ühe hea sõbra abi oleks vaja ka mõndade arvutuste loogilisuse tagamises, nagu kõik, logises ka statistilise osa seletamine pedas, ma tean mida kasutada, aga millist varianti ja milliseid arve töös täpselt näidata, sellest on vaid ähmane ettekujutus.

Peale 3 päeva massilist dokumentatsiooni ümberpööramist, ära pildumist ja igast võimalikust voodialusest ja nurgatagusest mingite lepingute ja diplomite väljatirimist õnnestus mul täna pitsat küpsetades leida üles oma esmaabikoolituse paber. See moment oli laus eepiline... tulen köögist oma tuppa, võtan kausta, mis sisaldab enamus mu kiirus/tänukirju, tunnistusi ja auhindu ning leian viimasest taskust tunnistuse. Ma ei tea kuidas see meelde tuli, aga ma vajan lühemaid juhtmeid, 3 päeva reageerimiskiirus on liiga palju.

Tahan ka omale tattood ära teha, võimalik et homme lähen hinnapäringut saama, tunni hind 35 euri kõlab päris hästi, tuleb loota, et üle 3 tunni ma seal lesima ei pea :D Saan oma hingelooma lõpuks seljale. Muidugi jääb dilemma, kumb on tähtsam kas tattoo või uus läpakas... sain sünnipäevaks 50 euri, mille ma raske südamega vastu võtsin, kuna mul on tunne, et ma ei vääri seda, lisaks sellele on mul lapsest saadik kogutud kroonid, mida peaks olema ligemale 200 euri ulatuses ja veel kaugete ja nüüdseks kadunud sugulaste käest saadud dollarid, et kokku on peaaegu et normaalse läpaka raha. Aga, kas osta selle eest masin mis minu käes elab heal juhul 3 aastat või pigem investeerida see milessegi, mis püsib minuga elu lõpuni ja oleks seeläbi ka mälestus.

Parim mida ma loota saan on, et 8. märts öeldakse mulle, et mu valge kullake on peaaegu elu ja tervise juurde ja vajab vaid kerget turgutust, mis ei maksa varandust :) Loota tuleb ka, et teda laiali kistes ma ei rikkunud midagi rohkem ära XD Ma tunnen lauaarvuteid hästi, see ei tähenda et ma läpakate ehitust sama hästi mõikaks, mälud asjad jah loogiline, aga emaplaati pulgaga toksides, et uurida kus lühis... (nali)

Ahjaa ja kuna ma juba siin mingit eepiliselt pikka mula ajan, siis kõigile ka seekordne ülesanne... Kui kaugele suudad antud videot vaadata enne kui tekib tahtminemidagi lüüa/enda pead vastu seina peksta/...

Eelmise blogipostis oli juttu kondoomidest, kui järgmine kord teid näen saate jäätised need kes ära arvasid mille üle ma protestisin ja porisesin...

PS. Käisin täna oma kassiga opil ära, nüüd on ta kahe kera jagu kergem, juba praegu valitseb majas vaikus, suure tn küll tingituna opi järgsest uimasusest... aga vaikus!