Nii reisini on jäänud alla nädala ja oh üllatust, mina olen haige, mingi imelik köhapisik ronib mu kopsudes ringi, ma otseselt ei köhi aga kui köhatan siis on tunne, et keegi on mu kopsudesse mädasoo rajanud, pidevalt on selline raskus rinnus ja muidugi ka kurguvalu. Aga ma teen endast kõik oleneva et nädala lõpuks olla täie tervise juures :)

Tänane päev... viimased päevad olen ma olnud nagu vati sees, lubasin endale veel et nädala lõpuks on mu baka tabelid ja asjad ümber arvutatud, aga viimastel päevadel on tunne nagu keegi oleks mulle haluga vastu pead löönud, ma olen unine, uimane, hajameelne ja täielik kohuke. Midagi ei taha teha...

Viimasel ajal on üldse tekkinud tunne, et ükskõik mida ma ka ei teeks on see vale, iga kord kui ma teen midagi mis tõstab mu tuju või pakub head enesetunnet järgneb sellele masendus ja süütunne. Nagu mul ei oleks õigus oma elule vaid see sõltub teistest inimestest minu ümber, mida ma pean tegema, mida ma tohin teha või kuidas ma midagi teha tohin. Kas ma peaksin mõtlema natuke tulevikule? Ma ei taha, mul on järjest enam tunne, et ma suudan olla õnnelik vaid neil momentidel, kus ma lülitan välja kogu ülejäänud maailma kõigi nende tabude/soovide/tunnetega. Lihtsalt see üks moment just minule, kus ma ei pea mõtlema oma käitumise tagajärgedele, kõigile neile formaalsetele ja mitteformaalsetele nõuetele... jah ma ajan segast, aga see kõik lämmatab mu ja järjest enam ma tunnen end nurka surutuna, kartmas elada enda elu...

Selles suhtes ootan ma Prantsusmaa reisi, ma saan tõmmata juhtme seinast, keegi ei passi peale, keegi ei hinga stabiilselt üle õla, kõik on nii kaugel et teha mulle etteheiteid. Kuid ometigi ma ei suuda seda kõike nautida, sest seeme südames kasvab ja ajab oma võrseid kõikjale. Miks ma üldse hakkasin täna sellele mõtlema, see võis rikkuda just suure osa mu puhkusest ja kui ma ei suuda ennast välja lülitada, klammerdun sisemiste dilemmade külge kumba lubadust murda jne....

See selleks... selliste mõtete mõlgutamine on nagu südamest immitsev must energia, mis keerleb su ümber ja siis neelab... õhtul on kõik parem.

Täna... täna ma pesin pesu, teen hoolega ettevalmistusi pikaks ajaks lahkumise jaoks, koristan oma asjad kokku, kraamin toa ja vaikselt valin ka Prantsusmaale minekuks riideid. Täna silkasin pool päeva pesus ringi proovides ühte ja teist hilpu selga ja uurides peegli ees, kas see teeb mu tagumiku liiga suureks või kas see on mulle liiga lühike. Kaasa tuleb vähe asju, suvine kleit/seelik (see selline kleit mida saab ka seelikuna kanda), seelik x 2 mini ja megamini... pluus, mis oh üllatust on nüüdseks kleidiks muutunud ja veel üks pluuse milleta ma suht oma elu ette ei kujuta. See on nagu kõik, muidugi ujumisriided (mida ma alles lähen ostma), käterätik ja pesu. Mingid madalad jalanõud tuleks ka kaasa võtta ja paar paari sukapükse :P

Räägime ka trennidest, nagu on kavaks saanud, sai ära proovitud Blodyjam... soovitan soojalt väga lahe tõmblemine, mitte väga rasked liigutused ja esimestkorda proovides ei tekkinud tunnet "elevant kristallipoes". Katsetasin ära ka jooga, ütlen ausalt, et minu jaoks ei olnud seal joogad, isegi balancis on rohkem joogat, aga trenn oli hea, sain selgroolüli ajutiliselt paika ja väga orgasmilise enesetunde... 

Mõõtsin täna ka oma käsipagasi kotti, see on cm täpsusega mõõdus, tekitab natuke kõhedust, aga midagi paremat ka võtta pole ja mul ta mahtus sinna lennujaamas olevasse raami probleemideta, seega ei tohiks ju probleeme olla, aga võib-olla siiski peaks oma läpaka lihtsalt käekotti lükkama koos muu kolaga? Käekott on tehniliselt suurem, aga näeb väiksem välja, läpaka kott oma polsterdustega mõjub kuidagi ülimassiivselt. 

Enne õhtust ICC tuleks veel riiulid korda teha, siis vaibad sirgu, voodist oma 9 patja hunnikusse ja saa rahus keras pelada :) 

Kuna voodisse juba jutt läks, siis viimased kaks ööd olen ma unes näinud tantsimist, st mina tantsin... see võib olla kõigi nende tantsutrennide järelkaja või siis midagi muud, ma olen igatahes asjaga väga rahul, eriti sellega mida unes tantsimise nägemine tähendab... tänases unenäos lisandus sinna veel hobune, mudalaviin ja luksus sportauto. Muidugi kõige tähtsama ja kohutavama asja unustasin, laulmise, seda nägin vahetult enne üles ärkamist, mingi tüüp hakkas lambist tänaval laulma "Nibud lähevad sõtta läbi kandade...." igatahes ma ärkasin ja kell oli 7 hommikul.

mmm modern tants

aga jah see et ma lähen reisile pangakaardil 3 eurot, ei tekita üldse kindlustunnet, õnneks 5. aprillil tuleb juba raha :D Aga enne minekut pean ma veel välja võluma kuskilt u 40 euri, täna kappi koristasin leidsin oma vanad päevitusriided, kuigi madalate kingade ostust ma ei saa väga ringi vaadata kuna, neid on mulle vaja ka tagasi tulles ja ilma ravimiteta ka ei saa... peab vaatama, mis rohud mul kodus olemas on :D